Hiiumaa toiduettevõtjatest valmib telesaade “Jälg”
- Avaldatud: 13.08.2021
Esimene lugu Hiiumaa ettevõtjate toimetamistest biosfäärialal saates Jälg on 18. septembril ja teine lugu on 2. oktoobril Kanal 2. Järelvaadatav Kanal 2 lehel.
27-28. juulil oli Hiiumaal Kanal 2 ja Alpifilm võttegrupp, kes filmis materjali saatesarja “Jälg” jaoks. Saatejuhiks tuntud Saaremaa maa- ja taluelu propageerija Heidi Hanso, kellel endal talu Orissaare kandis (ta ise nimetab seda ekstreemtaluks). Septembrist saab saade uue eetriaja – nimelt saame seda vaadata laupäeva õhtuti. Hiiumaast tuleb kaks saatepoolt järjestikku laupäevadel (kuupäev täpsustub). Näitame Hiiumaad eeskätt kui väärtuslikku loodus- ja UNESCO sertifikaadiga programmiala. Kuidas mõjutab ettevõtlust tegutsemine biosfäärialal, ja kuidas inimene oma tegevusega loodust mõjutab. Ja miks on hea tarbida lähitoitu oma kodusaarelt.
27. juulil alustasime võtteid Kapteinide talus. Ootamatult sai võttegrupi lemmikuks talu UTV masin, millega hea karjamaade vahel sõita ja vajalikku (sööt, masinad, töötajad) vedada. Heidi proovis ka tõstukiga heinarulle teisaldada, aga saatuse irooniana läks just sel hetkel masinal mingi elektrivärk rivist välja. Aga ei hullu! Tõnu Kaptein selgitab, et talu võttis suuna lihaveise kasvatusele juba 1996 aastal, kui MTÜ Arhipelaag vedas Hiiumaal ja Läänemaal koos Rootsi WWFiga projekti rannikualade majandamiseks. Eesti rannik oli vene ajal kaua keeluala, kus midagi teha ei tohtinud. See tähendas, et mere ääres suured alad kasvasid roogu ja võsa täis, nii et muud taimed ja linnud-loomadki seal elada ei saanud. Rootsist toodud Šoti mägiveiseid nägimegi esmalt Hiiumaa ja Matsalu randades roogu krõmpsutamas, hiljem lisandusid teisedki veisetõud (angus, limousiin jt), mis anti talunikele rendile viieks aastaks ja pärast seda juba talunikele omandusse karja alustuseks. Projekt oli äärmiselt edukas – lisaks lihaveisekasvatuse edenemisele sai rannikuala puhtaks, mis tähendas taime- ja linnuliikide arvu hüppelist kasvu. Sealt mõne aasta möödudes ehitati Koostöökogu toel Vaemlasse lihatööstus, tänu millele Hiiumaa maheliha on koolides, restodes ja kaupluselettidel nii kodusaarel kui ka mandril. Toonane MTÜ Arhipelaag juht Toomas Kokovkin on praegu Eesti esindaja UNESCO Inimene ja Biosfäär programmi juures. Toomas selgitas filmivõtetel, milline tähtsus Eestile on UNESCO tunnustusel ja milliseid eeliseid see annab ettevõtluse edendamisel.
Lõunaks jõudsime Elamuskeskuse Tuuletorn kohvikusse Ruudi, mille peakokk Tago Põldma lahkesti õpetas Heidit, kuidas Hiiumaa mahelihast carpacciot valmistada. Et telepilt oleks huvitavam, toimetasid nad hoopis ekspositsiooni “köögis” taustaks Mamma ja väikese Marguse foto. Et carpaccio valmib kuumutamata, siis polnud päris-pliiti vajagi. Soovitame värskest mahelihast toitusid kodus kindlasti järgi teha – maitseb imehea!
Filmimine on kord juba imeline maailm, sestap jõudsime Vaemla lihatööstusesse pärase seda, kui carpaccio juba ammu valmis tehtud sai. Vaemla lihatööstusel möödub sel aastal juba kümnes tegutsemisaasta. Näha on, et väga on vaja laieneda, sest nõudmine Hiiumaa liha järgi kasvab. Tarvo Nõmm on hea seisnud, et liha oleks võtta nii koolides kui restodes ja poodides. Saategrupist sai lihatöötlemise pühasse paika siseneda vaid eririides Heidi ja operaator. Eks saate jooksul näeb, millest räägiti ja mida vaatajale tutvustatakse.
Mõne aasta taguse Hiiumaa suurima investeeringu teinud Vallikivi Kalda talu lautade juurde jõudsime võttepäeva lõpuks. Mahepiima tootmist tutvustas talu peremees Mati Vallikivi. Mahepiima tootmise juures on eelkõige tähtis lehmade heaolu ja toitainerikas sööt. Uhkusega saame öelda, et pool Saaremaa piimakombinaadi mahepiima toodangust tuleb Hiiumaalt.
28. juuli võttepäeva pühendasime Hiiumaa marjakasvatajatele ja -töötlejatele. Alustasime OÜ Hiiu Mari maasika- ja vaarikapõldudel. Maasikate aeg hakkas küll juuli lõpus otsa saama, küll aga vaarikaid jagus. Maris Kriggulson kõndis koos Heidiga ja rääkis oma tegemistest ja perest. Mõlemal – nii Marisel kui Svenil jagub ameteid ja ülesandeid, LEADER toel rajati Hiiumaale väga vajalik loomakliinik. Vaarikasaak läheb enamuses kohalikule tarbijale, väljapoole jõuab saata vaid püsiklientidele.
Järgmine võtteplats oli Partsi veskis, kus OÜ Hiiu Gourmet toimetab maitseainete, siirupite ja sinepite valmistamisel. Uueks projektiks on biolagunevasse materjali pakendatavad ürditeed, mis korjatud Hiiumaa metsadest. Selline tehnoloogia on Eestis täiesti uudne, LEADER toel soetatud pakendamismasin oli just nibin-nabin kaugelt maalt kohale jõudnud. Saime näha masina seadistamise rõõmu ja valu, aga sügiseks on masin töökorras ja toodang peolettidel. Ly Johansen rääkis intervjuus, et Gourmet tootmine sai alguse vajadusest pakkuda saare külastajale kaasa võtmiseks maitse-elamust. Nüüdseks on tooted üles leidnud ja armastama hakanud ka kohalikud. Kõigis Coop poodides ja kingipoodides on tooted saadaval.
Pärast turgutavat lõunat Ungru restos Suuresadamas, suundus võtegrupp Hagastesse OÜ Dagoberry mahlatööstusesse. Marge ja Verno Soosalu toodavad mahemahlasid, moose, marjajahusid ja muid tooted – ehk kasutades toorainet säästlikkult – n.ö. võtavad marjalt seitse nahka. Põllud ja õunaaiad asuvad Suuremõisas ja Hagastes. Tööjõudu on siiani samuti kasutatud säästlikkult, sest palju on sõpru ja sugulasi, kes on valmis talgu korras vajadusel marjakorjamisele appi tulema. Ka LEADER on abiks olnud toetades masinate soetamist. Tooted on müügil poekettides, praamidel ja HOREKA sektoris ettevõtetes.
Viimaseks sellel võttepäeval jõuame Harju külla, et filmida Hiiumaise džinni tootmist. Kodumaale tagasi tulnud Reimo Kapp lõi firma Dagaith OÜ, õppis mitu aastat džinnitootmist ja läbis ka maksuameti kadalipu aktsiisilao vormistamiseks. Nüüd on Hiiumaa poodides müügis käsitööna valminud džinn, tooraineks kohalikud kadakamarjad, leeder ja põldmarjad. Pererahvas tuligi parajasti metsast, panged põldmarju täis. Marjad säilitatakse sügavkülmas, et vajadusel oleks joogitootmiseks võtta. Džinn ongi leidnud oma maitseteadliku tarbija, Hiiumaa rikkam uue toidutoote võrra.
Saatesarja „Jälg“ hooajal on Eesti teleauditooriumi vaatajate arvestuses vähemalt 60 000 püsivaatajat ühe saate kohta. Sotsiaalmeedia reklaamid levisid hooaja jooksul ca 500 000 inimeseni.
Keskkonnasaade JÄLG meedias ja järelevaatamine
Saatesari on järelevaadatav Kanal 2 kodulehel: https://kanal2.postimees.ee/saated/Jalg
Facebook: https://www.facebook.com/saatesarijalg/
Instagram: https://www.instagram.com/saatesarijalg/
Youtube: https://www.youtube.com/channel/UCu6MkFtbrhegCOZy9rcOR2A
Saadet toetab MTÜ Hiidlaste Koostöökogu PRIA meetmest 16.4, LEADER projektist Kohalik toit trendikaks ja Hiiumaa Arenduskeskus PATEE programmist 2020-2023
