Kahepäevane reis sai teoks tänu MTÜ Hiiukala ja MTÜ Hiidlaste Koostöökogu koostööprojektile “Tervist toetav ja kohalik toit Hiiumaa haridusasutustes”.

Esimene peatus viis Taebla kooli, kus sealne õppe- ja arendusjuht Kersti Lõhmus tutvustas kooli kööki ja LEADER projekti, mille tulemusena tehti korda Taebla aiamaa. Juttu tuli sellest, kuidas kool lõimib aiavõimalusi enda õppekavva ja mis jõuab aiast kooli ning toidulauale.

Taeblast jätkus sõit Kohilasse. Sealne lasteaed Sipsik on silmapaistev eestvedaja menüüde ja toiduvalikute osas. Lasteaia tervisemeeskonna juht ja peakokk Mari Laas on osa juhtkonnast. Laas kirjeldas, kuidas on kööki jõudnud digitaliseerimine ning mis on selle võlud, ent ka sellest, kui oluline on köögis töökeskkonna ergonoomika. Sipsik on tema sõnul ka piirkonnas üks väheseid PRIA „Haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetuse“ kasutav haridusasutus. Laas tõi välja, et tänapäeva riiklikud kaloraaži normid, ei vasta enam laste vajadustele ning on liiga kõrged. Selles osas oleks tarvis muudatusi riigi tasandil.

Osalejatele pakkus suurt huvi lasteaia välisukse kõrval asuv toidukapp. Nimelt ülejäänud toit jahutatakse, ning pannakse purkidega sinna kappi, kust on lapsevanematel võimalik toit koju kaasa võtta ning hiljem taara tagastada.

Kohila gümnaasiumis võttis meid vastu Hiiumaa pusaga kooli toitlustusjuht Kaire Pihlakas. Teemaks oli eelkõige see, kuidas niivõrd väikeses köögis toitlustatakse pea 1000 sööjat. Pihlakas rääkis sellest, kuidas ruumipuudus sunnib pea igapäevaselt toitu tellima, kuid ka sellest millised on sealsete laste toitumiseelistused ning ootused.

Raplamaalt teele asudes suundusime Läänemaale Suure-Lähtru külla, kus toimetab Tammejuure Mahetalu. Seal võttis meid vastu peretütar Karin Tiit, kes tutvustas tootmistalu nüansse. Nimelt on tooted valmistatud päikeseenergiaga – veski, õlipress, helbepress, sorteerid saavad elektri hoone kõrval olevast päikesepargist. Veel on nad alustanud põllult saabunud vilja kuivatamist biokatlaga ehk esmatöötlemine oli taastuvenergiaga.

Tammejuure talu on tuntuim kanepitalu Eestis, paistes silma oma innovaatilise sotsiaalselt vastutustundliku tootmismeetodiga. Nad omavad mahesertifikaati alates 2001. aastast. Talu kasvatab nisu, kaera, hernest, rukist, rüpsi, kanepit ja katsetavad erinevaid põnevaid kultuure ning valmistavad mahe külmpressitud õlisid, kiviveskijahusid, kanepitooteid, helbeid ja tervisejahusid.

Teisel päeval tegi kokkadele esitluse Marianne Kosenkranius, kes on õppinud Hollandis Maastrichti Ülikoolis tervist ja toitumist ning hetkel arendab koolikokkadele abistavat platvormi. Pealkirja “Tervislik ja jätkusuutlik koolitoit- digitaalne lahendus” kandnud esitlus oli silmaringi avardav.

Edasi külastasime Dirhami kalatööstust. Kalatööstuse omanik Mart Vahtel viis kokad tootmisesse. Tehases oli võimalik näha, milliste seadmetega tooted valmivad ning kuulda, millised on tootja murekohad. Pärast ringkäiku sadamasse said kokad võimaluse tooteid degusteerida.

Hiiukala ja Hiidlaste Koostöökogu LEADER projekti alaeesmärke on mitmeid. Üldeesmärgiks on eelduste loomine, et senisest rohkem oleks Hiiumaa lasteasutuste sööklates nõuetekohane tervist toetav toit, mis oleks ideaalis ka kohalik. Lisaks sellele soovivad projektide teostajad, et kohalike lasteasutuste kokad tunneksid end väärtustatuna ning projektiga luuakse võimalusi, et lasteasutuste kokad saaksid võrgustada.

Esitluse failid leiab siit: Jätkusuutlik koolitoit – slaidid