LEADER meetodi senised tulemused ja mõju Eestimaa valdade toetuskirjades

  • Avaldatud: 18.11.2026

Septembri lõpus algatas Eesti Leader Liit toetuskirjade kogumise Eesti omavalitsustelt, saadud vastused rõhutavad LEADERi jätkumise vajalikkust järgmisel rahastusperioodil 2028–2034.

Põhjalikumalt saab kokkuvõtet lugeda siit. Kokkuvõte põhineb 66 toetuskirjal, mille on saatnud 60 omavalitsust ja osavalda ning Ida-Viru, Lääne-Viru ja Tartumaa omavalitsuste liit.

Kirjadest joonistub välja neli järeldust.

Esiteks töötab LEADER väikeste summadega, mis annavad suure võimenduse. Paljud toetused jäävad 10 000–50 000 euro vahele, kuid nendest on sündinud uued tooted, taaskäivitatud külapoed ja töökohad; Lääne-Harju toob näiteks alla 6000 euro toetuse, mis tegi tuntuks nii ettevõtja kui ka kogu toiduvõrgustiku. Paljudel juhtudel on kogukonna omaosaluse tasunud omavalitsus, mis näitab, et LEADER käivitab kohalikku kaasrahastust.

Teiseks täidab LEADER tühimiku, kuhu teised meetmed ei ulatu. Kogukonnamajad, külaplatsid, vabatahtlike päästjate hooned ja kerksuskeskused on asjad, mille vajadust tunnetab kogukond, kuid mille rahastamiseks puudub omavalitsusel või riigil kohustus või raha.

Kolmandaks on mõju eriti suur äärealadel: saartel (Hiiumaa, Kihnu, Ruhnu, Vormsi, Muhu, Naissaar), idapiiril (Rõuge, Setomaa, Peipsiäärne) ja struktuurimuutuste piirkondades (Ida-Virumaa). Rõuge vald seob LEADERi otseselt piiriäärse elukeskkonna ja julgeolekuga.

Neljandaks on vallad ühel meelel, et sama oluline kui tulemus on viis, kuidas see saavutatakse: otsused tehakse kohapeal, omavalitsuste, ettevõtjate, ühenduste ja elanike koostöös. See kinnitab, miks kirjad nõuavad LEADERile 2028–2034 tagatud rahastust ja kohaliku otsustusõiguse säilimist.