eesti english

Uudised

Meetmed 1 ja 2 avatud  02. okt. 2017- 16. okt 2017. kl.16.00

 

<< <  Lehekülg 1/86  > >>

20.09.2017

14-18. septembrini külastasid Kreeka Leonidio piirkonna (Peloponnesos) LEADER kolleegid Hiiumaad ja Saaremaad. Külastuse eesmärk oli tutvuda meie biosfääriala kogemusega, sest Leonidio soovib saada UNESCOlt Inimene ja Biosfäär (MAB) sertifikaati. Meil Lääne-Eesti saartel on taoline sertifikaat juba olemas aastast 1989. Maailmas on tänaseks selliseid paiku kõigest pealt 600, mis teeb Eesti saared väga eriliseks kohaks maailmas.

Kreekast tulid kohale Xristina Kalatha, biosfääriala projektijuht ja Christos Georgitsis, kes on tehniliste projektide osakonna juht kohalikus arenduskeskuses (nagu meil Tuuru, mis ühtlasi rakendab LEADER ja Kalandusfondi toetusi). Kreeklaste külastus oli vastuseks hiidlaste ja saarlase külastusele juulis, rahvusvahelise koostöö eelprojekti raames. Nii nagu meie ajastasime oma külastuse Leonidio toidu ja kunstifestivali Melitazz ajaks, nii kutsusime kreeka külalised meie toidu- ja kunstinädala puhuks Hiiumaale.

Pildil Jan, Christos ja Xristina Reigi kiriku juures

19.09.2017

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu üldkoosolek toimub E 25.09.2017 kl 16.00 Kärdlas Tuuru maja saalis. Kvoorumi puudumisel viiakse sama päevakorraga koosolek läbi kohalolevate liikmetega E 25.09.2017 kl 16.15

14.09.2017

2. oktoobrist kuni 16 oktoobrini on avatud LEADER taotlusvoor investeeringu meetmetele 1 (ettevõtja toetus) ja 2 (vaba- ja avaliku sektori toetuseks). Taotlusvooru tutvustamiseks, ja eriti PRIA uue taotlemiskeskkonna tutvustamiseks soovitame kõigil taotlejatel teavitustele tulla. PRIA uus taotluskeskkond avaneb 2. Oktoobril koos LEADER määruse muudatuse kehtima hakkamisega. Teavitustel saame tutvustada testkeskkonda. Teavitused toimuvad algusega kl 17 alljärgnevalt:

18. septembril Hellamaa perekeskuses

20. septembril Kõpu rahvamajas Valguskiir

27. septembril Emmaste vallamajas

28. septembril Käina vallamajas

2. oktoobril SA Tuuru saalis Kärdlas.

12.09.2017

Saaremaalt on ikka õppida, nii ka seekord. Saaremaa toidunädal on lühikese aja jooksul end hästi sisse töötanud ja toob sügisesse palju rahvast väljaspoolt saart. Kui siiani me rõõmustasime, et septembri esimene nädalavahetus on tavaliselt päikest täis, siis nüüd nägime, et ka vihm ei sega toidunautijaid. Hiidlaste eesmärk reisil oli näha, mida uut naabrite juures tehakse ja olla laadal nähtaval oma toiduga. Mõlemad eesmärgid täideti.

Pildil hiidlased Saaremaa laadal

11.09.2017

"Me ei ole enne nii lähedal Eestile välismaal käinudki", ütles reisi esimesel päeval Jan Ignahhin, Hiidlaste Koostöökogu juhatuse esimees. Aga asjata ei ole käinud, sest nägime huvitavat, millest enne kuulnudki ei olnud.

Õppe-võrgustusreis Vidzeme Biosfäärialale (Läti) toimus 4-6. septembrini 2017. Põhja Vidzeme Biosfääriala ajalugu on sarnane meie saarte UNESCO Inimene ja Biosfääri programmiala elukäiguga. Loodud eelmise sajandi 80-ndate lõpus, alustati programmiala tsoneerimise ja kaitsekorraldustöödega, töötati välja peamised uurimissuunad nii maal kui merel, samas tegeleti hooga kohalike elanike valgustus- ja koolitustööga. See kõik lõpetati valitsuse poolt 2000ndate aastate algul, kui leiti, et turg paneb kõik paika, ka looduse ja inimese kooseksisteerimise vahekorra. Mida muidugi ei juhtunuud. Umbes kaks aastat tagasi võeti tööle progammi koordinaator Laura Taube, kes on saanud jätkata loodusteadlikkuse projektidega.

Hiidlaste külaskäit Salackrivale algaski endise biosfääri-maja, nüüdlse Keskkonnaagentuuri külastamisega. Tegime tutvustava seminari: ettekanded Põhja Vidzeme biosfäärialast, kohaliku LEADER tegevusgrupi Jurkante esindajatelt ja Hiidlaste Koostöökogu kogemusest UNSECO MAB programmi rakendamisest.

Vidzeme piirkonnas on 4 LEADER tegevusgruppi (KTG). Laura kohtus KTG esindajatega esimest korda tänu käeolevale Põhjamaade MN võrgutusprojektile. Seega võime rahul olla projekti tulemusel tekkinud lisandväärtuse – kohaliku võrgustiku -üle. Loodetavasti hakkab koostöö Läti Biosfääriala ja nende LEADER tegevusgruppide vahel toimima, sest ei Eestis ega ka Lätis ei ole UNESCO MAB programmi toimimiseks raha riiklikul tasandil eraldatud muuks kui kontori toimimiseks. LEADER maaelutoetusfond on pea ainuke maaelanikele reaalselt kättesaadav rahastus peale põllumajanduse otsetoetuste.

Pildil: Hiidlased ja lätlased suure tamme all

31.08.2017

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu kuulutab välja projektitaotluste vastuvõtu 2017. aasta 2. oktoobrist kuni 16. oktoobri kl 16.00-ni vastavalt rakenduskava muudatusele 13-21.4/17/341. Projektitaotluste hindamine toimub orienteeruvalt  2017. aasta nädalatel 49 ja 50.

Toetustaotlusi võetakse vastu Hiiumaa integreeritud arengustrateegia 2014-2020 meetmetele:

Meede 1 " Ettevõtete areng" (meetme maht 400 000 eur) ja

Meede 2 " Külaarendus ja kogukonnateenused" (meetme maht 400 000 eur).

Meetmelehed, taotlemise ja hindamise kord ning hindamiskriteeriumid, sh projektitaotluste paremusjärjestuse koostamise kord, on avaldatud MTÜ Hiidlaste Koostöökogu kodulehel www.kogu.hiiumaa.ee /abiks taotlejale.

Taotluste esitamine ja hindamine toimub uues e-PRIA keskkonnas.

25. septembril toimub SA Tuuru saalis (Vabrikuväljak 1, Kärdla) algusega kl 16.00 MTÜ Hiidlaste Koostöökogu üldkoosolek, millel kinnitatakse üle 50 000 euro toetusega taotluste hindamisele lubamine, ning määratletakse kogukonnateenuse projektid, millele võib taotleda kõrgemat toetust.

30.08.2017

Kärdlas Hausma tee alguses lõpetati uue ujumissilla paigaldus. Tegemist on populaarse ujumiskohaga, kus vesi läheb kiiresti sügavaks ning tänu ujumissillale on võimalik teravaid rannakive vältides astuda liivase põhjaga merevette. "Ujumiskohal on suveperioodil rohkelt eri eas kasutajaid ning muul ajal kasutab seda kindel seltskond talisuplejaid", selgitas Hiiu vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Liili Eller. Mõned aastad tagasi ehitati seesama sild valmis aktiivsete ujumishuviliste eestvedamisel kodanikualgatuse korras, vald toetas materjaliga, hiljem kevadel paigaldas ja võttis talveks veest välja. Juba eelmise suve lõpus ujumissilda veest välja tõstes oli selge, et lähiajal tuleb hankida uus tuultele-tormidele vastupidavam sild, sest praegune on korduvalt purunenud ning selle remonti on ebamõistlik panustada. Hiiu vallavanema nõunik Liis Remmelg selgitas, et kevadel Hiiu vallavalitsuse poolt Leader programmi meetmesse “Uuenduslik kogukond” esitatud ja rahastuse saanud projekt “Liikumisaktiivsuse tõstmine treeningvõimaluste mitmekesistamise kaudu” hõlmab ka nimetatud ujumissilla soetamist ning paigaldamist. LEADER ühisprojekti osadeks on veel vabaõhu jõusaal, ja rida treeninguid ja õppusi eri vanuses sihtrühmadele.

 Pildil sooritavd esmast testujumist talisuplejate esindaja Vilma Tikerpuu ning vallavalitsuse töötajad Argo Valdma ja vallavanem Reili Rand. Foto iis Remmelg

25.08.2017
Auväärse žürii arvates vääris Eesti LEADER piirkondadest esitatud jookide seas eripreemiaga tunnustust Hiiumaa Pruulikoja Eit5E meeõlu. Kuigi jooke hinnati hoopis sotsiaalmajanduslike kriteeriumide järgi, tunnustati hiiumaist õlut just maitseomaduste pärast. 

Konkursi peamiseks eesmärgiks oli edendada ettevõtlikkust ning tunnustada parimaid piirkondlikke joogimeistreid ja tootjaid, keda ka teistele eeskujuks seada. Tegu oli suurima kolme sektori koostöös toimuva LEADER piirkondlike jookide konkursiga maapiikonnas. Jooke ja lugusid hinnati viie kõige levinuma LEADER hindamiskriteeriumiga auväärse žürii poolt; 1. Mõju piirkonna identiteedi kasvule. 2. Joodav lisaväärtus. 3. Uuenduslikkus. 4. Taotleja kogemus ja suutlikkus. 5. Tegevuse jätkusuutlikkus. Zürii moodustus Maaeluministeeriumi, PRIA ja Maainfo esindajatest, samal ajal hindasid valikut jookidest ka üle 100 kohalike tegevusgruppide ja PRIA esindaja, et selgitada välja maitselt parim naiste ja meestejook. Eit5E tuli ka selles võrdluses esile. Laudkond, kus Hiidlaste Koostöökogu jooke hindas, tõstis paima naistejoogina esile Põhjaka maheastelpajust pruulitud napsi, meestejoogina hindasime parimaks Põlva Siidrikoja Kuldreneti limonaadi (selgituses kirjutasime: "Mul on oma naisega üks maitse, ainult mul võttis aega sellest aru saamiseks").

Konkursile esitati pealt 30 erineva joogi: mahlad, limonaadid, õlled ja paar napsi, mis kõik aitavad maapiirkondades töökohti luua ja piirkonna maitseid esile tõsta.

Pildil osa esitatud jookidest, meie Hiiumaa õlled esiplaanil

 

22.08.2017
Aastaid on räägitud, et vaja on koolitada uut generatsiooni Hiiumaa giide ja anda juba tegutsevatele giididele võimalust enesetäiendamiseks. 2017 aasta taotles SA Hiiumaa Muuseumid toetust projektile "MUUSEUMITUUR: Hiiumaa väärindamine ja turundamine muuseumide kaudu" toetusega 17739 EUR. Nüüd hakkavadki koolitsed pihta. 

SA Hiiumaa Muuseumid alustab alates septembrist loengute sarja, mis on mõeldud tegutsevatele giididele – nii praegustele kui ka uutele tulijatele – kes soovivad põhjalikumalt tutvustada külalistele meie muuseume.Õppetöö käigus saadakse teadmisi kuuest Hiiumaa muuseumist (Kassari näitusemaja, R. Tobiase sünnimaja, Pikk Maja Kärdlas, Mihkli talumuuseum, Sõru muuseum, Palade Hariduskeskuse kivimaja ja Soera talumuuseum) ning nende ekspositsioonide peateemadest. Koolitusel osaleja omandab giiditöö põhioskused ning saab ülevaate muuseumide tööpõhimõtetest. Lisaks tutvutakse lähemalt mõne muuseumi koguga. Kursuse läbinu ja eksami sooritanu saab oskused ja õiguse vahendada nimetatud muuseumide väljapanekuid nii gruppidele kui üksikisikutele.

04.08.2017

Voldiku eesmärgiks on teadvustada avalikkusele Eesti toidupärandi olulist osa – sülti. Sült väärib, et taotleda Eesti süldile Euroopa traditsioonilise toote tähistust!

Hiiumaa 2017 Kohvikutepäeva raames toimuv kohvik Eesti100 Süldipidu on tunnustatud Eesti 100 sündmus https://www.ev100.ee/et/eesti-100-suldipidu

Eesti sült on traditsiooniline toit pidulauale ja argipäevaks. Sülditegu kipub eesti peredes unustuse hõlma vajuma, sest kaubandus pakub mitmekesist valikut. Paljusus on hea, aga nii kipub päris õige süldi maitse unuma, sest suurtööstused on toote võimalikult pikaajalise säilitamise nimel muutnud põlisretsepti. Selleks, et säilitada ja pakkuda tarbijale õiget, traditsioonilist sülti, peab nii tootjale kui tarbijale teadvustama, et meie eesti sülti on võimalik tänapäevalgi tööstuslikult toota, nagu seda näiteks teeb Hiiu Tootmine.