eesti english

Uudised

 

<< <  Lehekülg 1/91  > >>

19.06.2018

Hiidlaste Koostöökogu üldkoosolekule Maakonnatalituse saali kogunes 18. Juunil 29 ühendusel liiget, mis tähendas, et vaatamata alanud suvisele kiirele tööajale oli üldkoosolek otsustusvõimeline. Kõik aruanded olid tutvumiseks väljas juba pea kuu aega, mistõttu kohalolijatele midagi üllatavat nendes dokumentides ei olnud.

Huvitavaks läks koosolek siis, kui oli vaja esitatud juhatuse kandidaatide seast hääletada need ühingu liikmed, kes järgmise kolme aasta jooksul asuvad Koostöökogu juhtima.

Juhatuse senine esimees Jan Ignahhin pidi juhatusest välja astuma, sest põhikirjas lubatud kaks korda kolm aastat saab tal 2. Juulil täis. „Juhatuse roteerumisega, nagu seda meie põhikiri ja Maaeluministri määrus ette näeb, on meil kõik korras,“ ütles Jan oma lõpukõnes. „Selle kuue aasta jooksul olen ma koos töötanud 15 juhatuse liikmega“.

Triinu Schneider ja Margit Kääramees, kel 2. juulil saab läbi esimene kolmaastak, andsid nõusoleku kandideerida ka teiseks vahetuseks. Millega üldkoosolek nõus oli ja ka juhatusse hääletas. Uueks ettevõtjate esindajaks kandideerisid kaks kandidaati: Anu Pielberg ja Sven Kriggulson, kellest valituks osutus Sven. Soovime edu järgmiseks kolmeks aastaks!

 

Pildil: Koostöökogu uus juhatuse liige Sven vastu võtmas Jani käepigistust

13.06.2018

Kohalikku toit saab kuulsaks siis, kui seda süüa ja see maitseb. Kolm vabaühendust: Hiidlaste Koostöökogu, Hiiu Veis ja Lammas ja Orjaku Külaselts teavad seda eelmise aasta kogemusel kinnitada. Sel aastal kutsume  kõiki Orjaku sadamasse väikesele jaanipäeva lihalaadale ja seda nn jaanireedel, 22. juunil kell 12.00-17.00.

Laat toimub sadamas asuva külamaja sees ja väljas ning kauplema on oodatud kõik kohaliku toidu pakkujad, joogimeistrid, käsitöölised... Tulla võib ka mujalt kui Hiiumaa, kui pakutavad kaubad on jaanipäevaks sobilikud.
Kaubeldes või ostes meie laadal on laada lõppedes võimalik minna edasi kas kauplema või pidutsema mõnele jaanipeole mujal Hiiumaal, sest laat lõppeb just parajalt vara ära.
Tänaseks on kauplema lubanud tulla suitslihatoodete pakkujad, kindlasti saab osta koduse mekiga sašlökiliha ja erinevaid küpsetisi, pakutakse kala erineval moel, kohal on kitsejuustu valmistajad ja kits ise ka, veel saab osta mett, ehteid, käsitööd, ilutooteid, käsitöölimpse ja hiiu õlut...
Loodame väga, et laadale tullakse koos peredega ning sellepärast oleme palunud lastega tegelema MTÜ Jääk ja Praak tublid naised. Kuna hetkel on purjelaev Lisette koduks Orjaku sadam, siis on mõõduka tasu eest võimalik minna laevaga merele. Toimub kaks väljumist, kell 13.00 ja 15.00 ning veel on vabu kohti mõlemale väljasõidule, kuid tasuks kiirustada kohtade broneerimisega, kuna reisijate arv on piiratud, ühel reisil ainult 12 inimest.

Muusikalist meelelahutust pakub laadalistele eriti nooruslik EMMASTE SWING ROCK BAND oma tuntud headuses, juhendaja Toomas Paap. Ja laadalt ei puudu ka laadaloterii, kus iga loos võidab ning peaauhinnaks on jaanipeoks sobilik korvitäis head-paremat meie tootjatelt. Eelmisel aastal läks peaauhind Pärnumaale ja selle saaja oli väga-väga õnnelik, sest perele jaaniõhtuks kõik vajalik oli korvis olemas.

12.06.2018

Kutsusime Saarte Koostöökogu inimesed külla, et arutada, miks meie ettevõtjad ei taha kuidagi omaks võtta UNESCO tunnustust kui suurepärast turundusvõimalust. Lia Rosenberg arvas, et nõukogude mineviku taak, kui looduskaitse tähendas pelgalt piiranguid, hoiab ikka veel inimesi tagasi. Aga uued ettevõtjad, kes vene ajast midagi ei tea, on ju peale kasvanud! Ungru resto juht Andrus Talvari väitis, et huvi UNESCO egiidi all töötada tal on. Tuleb ju suur osa köögis kasutatavast toorainest kohalikelt tootjatelt.

Maailmas on varsti ligi 700 piirkonda, kellele UNESCO on andnud õiguse oma logo kanda, sest need piirkonnad majandavad elukeskkonda loodussäästlikult. Kasutagem seda võimalust! Meie toidutootjad, loomemajandus, talunikud ja teised ettevõtjad võivad oma ettevõtet turundada UNESCO logoga ja õigusega öelda, et me oleme UNESCO saartelt.

Poe omanik Indrek Sammal ja Terje Aus kohaliku toidu poes

12.06.2018

Hiiumaa laevaehituse ajalugu ei katkenud, vaid jätkus aastakümnete pikkuse sunnitud pausi järel, kui MTÜ Hiiu Purjelaevaselts esitas 2009. aastal Hiidlaste Koostöökogule taotluse rahastada LEADER meetmest Halulaeva ehk Hiiu Kaljase ehitamise projekteerimist ja taustauuringuid. Tegelikult me kõik uskusime, et laev ükskord ka valmis saab. Eelmisel aastal halulaev, kes sai nimeks Hiiu Ingel, veeskati. Täna, ehk siis 11. Juunil 2018 pärastlõunal asub Ingel Suuresadamast oma esimesele reisile Hansapäevadele Rostockis. Teel peatutakse Riias, Klaipedas, Strahlsundis, kust võetakse peale kingitusi teistele programmis osalevatele hansalinnadele. Veel hommikul sätiti purjesid ja viidi laeva provianti, et reis kaugele maale sujuks takistusteta. Head pärituule purjedesse!

Inglile purjede sättimine: Ülo Eller, Toivo Pähna, Jüri Ausmaa, taamal Tanel Kapper

04.06.2018

Kutse MTÜ Hiidlaste Koostöökogu üldkoosolekule 18.06.2018 kl 16.00 Kärdlas Leigri väljak 5 (NB! Maakonna talituse saalis). Kvoorumi puudumisel toimub üldkoosolek samas 18.06.2018 kl 16.15.

Päevakord:

  1. Üldkoosoleku mandaat, päevakorra, koosoleku esimehe ja protokollija kinnitamine
  2. Häältelugemise komisjoni valimine
  3. Juhatuse aruande kinnitamine
  4. Audiitori ja revisjoni arvamuse kinnitamine
  5. Aastaaruande kinnitamine,
  6. Juhatuse liikmete valimine (2 ettevõtjate esindajat ja 1 MTÜ esindaja)
  7. Õppereiside teema
  8. Muud küsimused. 

Jan Ignahhin

Juhatuse esimees

03.06.2018
Saime PRIAst värske juhendi, kuidas maksetaotlust uues e-PRIAs esitada. Panime selle lingi üles Hiidlaste Koostöökogu kodulehe Abiks taotlejale. On teine mitmete juhendite reas viimane, sobivalt peaaegu kohe peale Sanktsioonide rakendamise juhist. Saame ise ka aru, et neid juhiseid kipub paljuks minema, aga ühtegi ära võtta ka ei saanud, sest neid läheb vaja. Kui juhtub segadus tekkima, siis Hiidlaste Koostöökogu tegevuskeskus Vabrikuväljak 1 Kärdlas, Tuuru majas 2. korrusel töötab ka suvel (mingil hetkel võib juhtuda, et oleme seirel, ja siiski ka puhkame vaheldumisi). Kui on vaja kohale tulla nõu küsimiseks, siis igal juhul on mõistlik enne kirjutada või helistada ja kohtumise aeg kokku leppida. Saame nõu anda ka telefoni teel või e-kirjaga.
01.06.2018

"Lätlase kuuel varbal on tõsi taga", ütles meie giid Janis Prangels. "Umbes 2% inimestel võib sellist fenomeni kohata, kaasa arvatud eestlastel", selgitas Janis toetudes teadusuuringutele. Uskumatu, kuid tõsi, aga sellega siis meid ei üllata. Üllatusime aga koha peal nähtust, kuidas ikkagi LEADER kohalikku elu on rikastanud ja edendanud. Läti LEADER määrus erineb veidi Eesti omast: 50% toetustest peab minema ettevõtlusele ja ülejäänud avalikule ning MTÜdele elukeskkonna arendamiseks. Toetust võib anda ettevõtjale kuni 70%. Selle suhtes on aga ettevõtjad ise kriitilised, sest nii suur toetusemäär ei pane ettevõtjat raha lugema ja kulutuste üle tõsiselt mõtlema. MTÜd ja omavalitsus saab toetust kuni 90%, aga selle eest ei tohi koguda pileti- ega osalustasu viie aasta jooksul. Kuidas MTÜ siis kosub ja areneb, küsisime meie kolleegide käest. Vastust teab vaid tuul, kehitasid nad õlgu. Kindlasti olime üllatunud ja pisut kadedadki maapiirkondade üle, mis nii korras ja silmale ilusad vaadata. 

Aluksne vallas eestikeelse audiogiidi saatel järvele. Ettevõtja toetusmeede.

21.05.2018

17 mail toimus Maaeluministeeriumi saalis LEADER/CLLD seminar "Kogukonna juhitud kohalik areng Euroopas ja Eestis 2021-2027”. Peamiseks teemaks oli seminaril nn "multifondide" rakendamine Eestis. Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast sõnas paneelvestluses:"Multifondid on ainuvõimalik mõtteviis. Juba eelmisel perioodil me toetasime seda. Põllumajandusfondile on pandud liialt suur koorem maaelu arendamiseks. Paljude LEADER gruppide tegevused ulatuvad nii sotsiaal-kui regionaalfondi valdkonda," jätkas Sõrmus. "Multifondid aitavad kaasa sellele, et ei tekiks samade tegevuste läbi viimist eri fondide poolt".

Milles siis asja tuum on? LEADER meede, mida rahastatakse põllumajandusfondist Maaelu arengukava raames, vaatab vastu muutustele, mis seotud BREXITiga, aga mitte ainult. Kui Euroopa Komisjon eelmise perioodi (2014-2020) määruses pani kohustuse liikmesriigile rahastada LEADERit vähemalt 5%ga kogu Maaeluarengukava eelarvest, siis Eesti määras (põllumeeste mõnevõrra pahameeleks) 10% ehk siis 90 miljonit. Maarahvas võiks muidugi küsida, et kuhu jäi nn "külameetme" 50 miljonit - aga see selleks. 

Selle aasta maikuus, st üsna varsti, annab Komisjon välja esialgsed suunised struktuurifondide rakendamiseks uuel perioodil 2021+. Ilmselt pakutakse välja jätkuvalt 5% kohustust rakendada LEADERit ja soovitus teistele fondidele LEADERit silmas pidada ehk siis rakendada multifonde. Seda saame teada, kui dokumendid avaldatakse. Loodame, et Eesti valitsus võtab kuulda Komisjoni soovitust ja maarahava tungivat vajadust.

Pildil esinejate paneel

08.05.2018

Aprillis viis Hiiumaa Arenduskeskus läbi noorte teeninduskoolituse, millega ettevõtjad said oma käe ja näo järgi koolitatud noori suveks tööle. Koostöö sujumisel võib ju loota, et noor inimene tuleb ka järgmisel turismihooajal samasse kohta uuesti tööle. Igatahes saab noor väärt oskuse ja kogemuse edasiseks eluks. Projektijuht Sigrid Valter näeb vajadust koolitatud teenindajate järgi Hiiumaal: "Hiiumaa teenindusettevõtted vajavad suveks lisatööjõudu, ja noored vajavad omakorda tööd", ütles projektijuht. Projekt on kaheaastane ühistööprojektsestap juba eelmisel aastal toimus samalaadne koolitus, ja edukalt. Tagasiside noortelt oli hea.

 

 

08.05.2018

Projekti One Belt One Route-Baltic Silk Route esimene ühine seminar toimus Karhuseutu LEADER piirkonnas Poris, Soomes 23-26.4.2018. Seminar-õppereisi eesmärk oli kohtuda projekti partneritega edasise koostöö arutamiseks, projekti tegevuste läbi viimiseks ning projekti piirkonnaga tutvumiseks kogemuste vahetamiseksl. Läbi viidi kaks tegevust: partner-piirkondade ettevõtjate kohtumised võimaliku koostöö algatamiseks, ja turismitöörühma seminar turismipaketi koostamiseks. Partneriteks antud projektis siis Soome (LAG Karhuseutu, Pori), Poola (LAG Puszcza Knyszyńska, Valgevene piiri ääres) ja Hiiumaa. Hiina turistide ootusi Euroopas tutvustasid Zhang Yu, Leitour GmbH ja Chen Ruyian NBCCD. Firmadel on pikaajaline kogemus hiina turistidele Euroopa-reiside pakkumisel. Hinnanguliselt külastab ülejäänud maailma üle 1,22 miljoni hiinlase aastas, kelles 50% tulevad Euroopasse. Neist 93% reisib suurte gruppide koosseisus. Igal aastal on Hiina turismituru tõus olnud ca 10%. 200% on tõusnud reiside ost Islandile ja Soome virmaliste vaatamiseks. Saime ülevaate hiina turistile sobivatest teenustest, mida peab pakutavas paketis arvestama. Näiteks on turistile pakutaval toidul suur tähtsus, sest geneetiliselt ei suuda hiina inimese organism piimatooteid seedida. Ka on hiinlane harjunud magama laiemas voodis kui euroopa tavaturist, ning hiinlane tahab juua sooja vett - ilmselt on see iidne tarkus, millest meiegi õppust võiksime võtta. 

fotol: turismitöörühma arutelud