eesti english

Uudised

 08. oktoober - Hiidlaste Kosotöökogu üldkoosolek Vabrikuväljak 1, Kärdla, kl 16.45, kvoorumi puudumisel samas kl 17.00

<< <  Lehekülg 1/92  > >>

10.09.2018

Saarlaste Toidufestival on suurepärane näide kohalikust koostööst eri ühenduste ja ettevõtjate vahel. Juba mitmendat aastat on Saarte Koostöökogu kutsunud hiidlasi osalema kohaliku toidu laadal. Nii ka sel aastal sai Hiidlaste Koostöökogu võimaluse meie toidutootjaid ärgitada Saaremaale käima. Ja nagu igal aastal, oleme võtnud päeva selleks, et vaadata uusi arenguid Saaremaa väikeettevõtluses. 

Laupäevase päeva 7. septembril veetsime Saaremaa kohaliku toidu laadal, kus oli esindatud terve rida Hiiumaa tootjaid:suurimatest Hiiumaa Köök ja Pagar, Lest ja Lammas, veidi eemal suurest telgist oli kala küpsetama ja pakkumas Stonefish. Väiksemad tootjad koontasime ühele letile koosturundamiseks. Nendeks olid FIE Kaire Vannase mitut sorti mahekitsejuustud, Pähkli talu limonaadid, OÜ Tahe seebid, OÜ Hiiu Gourmet maitsesoolad, piprad ja sinepid, uue tulijana OÜ Hiid nõgesetooted, ning Sigrid Valteri kudumid. 

Fotol reedeõhtused ettevalmistuse laadaks koos Sulvi, Terje ja taustajõududega Terje mehe isikus

 

06.09.2018

Hiidlaste positiivsust kõrgelt hinnanud maaeluminister Tarmo Tamm tunnustas Hiidlaste Koostöökogu LEADER meetme rakendamise eest: "Nii tõhusaid põllumajandusprojekte olete LEADER meetmest toetanud! Ma ei teanud, et tegevusgruppides põllumajandust toetatakse!". Meie vastus oli, et neid projekte on ju hiidlastel ja Hiiumaal vaja, sellepärast hindamiskomisjon toetusi määraski. Ka ütles minister, külastades talude projekte: "Te olete nii positiivsed!". Milles oli tal õigus - inimestel silmad särasid oma tööd tutvustades. Külastatavad talud: Lepaniidi, Anno Talu ja Adoranna, on Hiiumaal tuntud mahetalud, Hiiumaa Agros rääkis Sulev Matto ministrile oma kavadest järjest mahedamaks muutuda (kasvav piimakitse kari juba on mahe). Harju talu siiski mahetalude hulka ei kuulu, aga võiks. Positiivsuse juures tahtis minister loomulikult kuulda, mis talunikel mureks. Ka muresid jätkus nii seadusandluses kui praamiliikluse eripärades. Hõreda praamiliikluse kõrval on operaator seadnud oma reegli, näiteks, et raskeveokid (antud juhl traktori) ülevedu tuleb kooskõlastada 10 päeva ette! Kuidas siis kiirel ajal asendustraktorit saada, kui oma masin katki läheb? Jätta töö 10 päevaks seisma? Sama ka seadmete remondiga, mis hõreda praamiliikluse tõttu hiidlasest talunikule palju kulukamaks läheb kui mandril, sest kallis spetsialist passib suurema osa ajast sadamas praami oodates. 

Projektide kõrval kiitis minister Lepaniidi talu korras söödahoidlat, Hiiumaa Agro kõrget maisikasvu, Loomakliiniku head teenust ja loodud töökohti ning Hiiumaa Pagari toodangut, millest pool mandrile saadetakse, ning Harju talu ilusat rapsipõldu. 

Minister Tarmo Tamm, talunik Sulev Matto ja saatjad Anneli Ott ning Sven Kriggulson Hiiumaa Agro maisipõllul

30.08.2018

Hiidlaste Koostöökogu poolt koostatud Hiiumaa integreeritud arengustrateegia seab eesmärgiks Hiiumaa kui UNESCO biosfääriala esile tõstmise teiste Eesti, Euroopa ja maailma piirkondade seas meie saare ettevõtluse, kultuuri ja ühistegevuse toetuseks. Kõik Hiidlaste Koostöökogu poolt toetatud LEADER projektid on hinnatud biosfääriala eesmärke silmas pidades. Et Lääne-Eesti saarestiku Biosfääri programmiala on kõrgelt tunnustatud maailmas, saime tõenduse hiljutiselt MAB (eesti k.: Inimene ja Biosfäär) juhtorgani e. koordinatsioonikomitee istungilt 23-28 juulil 2018 Palembangist, Indonesias. UNESCO programmi „Inimene ja Biosfäär“ rahvusvahelise koordineerimisnõukogu 6-liikmelise büroo liikmeks valiti Ida-Euroopat esindama Eesti ja isikuliselt UNESCO Eesti Rahvusliku Komitee nõukogu liige Toomas Kokovkin. MAB-i juhtorgan (ingl International Coordinating Council) ehk rahvusvahelise programmi „Inimene ja biosfäär“ koordineerimisnõukogu, mida nimetatakse ka ICC-ks, koosneb 34 liikmesriigi esindajast (tänase seisuga on MAB programmis 122 liikmesriiki ja kokku 686 biosfääriala). Seega on Eestil võimalus kahe aasta jooksul kaasa rääkida programmi „Inimene ja biosfäär“ juhtimises kõige kõrgemal tasemel.

Fotol Palembangi UNESCO 30ndast ICC istungist osavõtjad. Toomas Kokovkin on pildil tagumises reas.

29.08.2018

Eks paljud küsisid: kunstiresidentuur Kärdlas - mis see veel on? Eriti küsis seda Hiidlaste Koostöökogu üldkoosolek, kui pidi arutama määratava projektitaotluse suurust. Veel tõsisemalt küsis seda hindamiskomisjon, kui taotlus nende lauale laekus 2017 aasta investeeringutaotluste hindamisteks. Aga komisjon vist aimas, sest toetus määrati. Ja kuigi LEADER toetusega ehitamist alles valmistatakse ette, on residentuur juba alustanud oma tööd. Nagu lubasid toetuse taotlejad, et jää kunst kohalikust elanikust kaugele, vaid elab kogukonda sisse ja kutsub osalema ja osa saama. Esimene osasaamine oli juba suvel, kui oli võimalus vestelda Paul Koklaga hiiu keele teemadel. Nüüd jõuame Kärdla kirikusse uurima, kuidas integreerida pühakoja tühja ruumi kunsti- ja keskkonnatunnetusega. KORDON kunstiresidentuur alustas oma tegevust märksõnaga TUUL, et uurida, milline on tuule mõjujõud siinsetes oludes nii igapäevaelus kui tulevikku vaatavas majanduses. Residentuuri esimesed residendid – kunstnikud Thomas Lanfranchi ja Agnès Aubague – saabusid Hiiumaale Lõuna-Prantsusmaalt. Tuulel on ka kunstnike loomingus määrav roll. Kärdla kirikus linastub KORDON residentuuris Thomas Lanfranchi värskeltvalminud installatsioonist videoteos LENDAV ARHITEKTUUR ja Agnés Aubague astub üles performance’iga TO CHANGE GOLD INTO WHISTLES.

Olete oodatud!

 

24.08.2018

LEADER toetus etendusele Muna oli küll väheldane võrreldes etenduse kogukuludega,, kui kindlustab ühistegevuse mitmeks aastaks, seega - vähemalt järgmisel aasta saab Muna veel vaadata. Võibolla kauemgi. Hiiu Leht kajastas etendust oma artiklis, mida soovitame lugeda. "Kuna publik paistab Theatrumi, Hiiu saare ja ebatavaliste esinemispaikade kooslust armastavad, olid Andri Luubi lavastuse“Muna” 180 vaatajakohta kõigil seitsmel etendusel välja müüdud", kirjutab Harda Roosna. "Soonlepa karjalaudas etendunud “Muna” jutustas loo ühel väikesel saarel asuvast majast, kus elavad tuntud helilooja Miikael (Jan Uuspõld), tema abikaasa Iida (Maria Peterson) ja tütar Uuma (Elisabeth Peterson). Peo eelõhtul tuleb mandrilt koju vanem tütar Kiira (Helena Lotman) koos kusagilt leitud peigmees Marioga (Risto Vaidla)".

Ja taamal paistab Muna

17.08.2018

Eesti LEADER tegevusgruppide esindajad olid kaks päeva, 14-15. august, Hiiumaal igaaastast suveseminari pidamas. Kohal oli pealt 60 osalise. Seminari teemaks oli seekord "Säästev kogukond!", mis Hiiumaal eriti paslik, sest oleme ju UNESCO biosfääri programmiala, kus viiakse ellu säästva arengu seaduses sätestatut. 

Suveseminari progamm nägi ette sissejuhatavat ettekannete sessiooni ja lõunat Kassari puhkekeskuses, kus kohtusime esimest korda Olavi Petroniga, uue Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna juhatajaga. Üles astusid veel Reve Lambur, Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja, ning Sissejuhatuse Hiiumaa olustikku, sh biosfääri programmi tutvustamine, tegid Sven Kriggulsoni kaasabil Reet ja Ilmi. 

Ühispilt suveseminaril osalenutega

 

17.08.2018

On küll - kui ta on kasvanud Hiiumaal! Nii selgitasid Liisi ja Helin MTÜst Jääk ja Praak Orjaku sadamas Hiiumaa Eelarvamusfestivali toidutöötoas. Nagu ka õunad, kurgid, eestimaine jogurt ja kama. Töötuba oli mõeldud lastele (ja laspemeelsetele), kus oma käega sai kohalikust, Hiiumaa ja Eesti toiduainest valmistada tervislikke suupisteid. Mina nägin emmesid suure rõõmuga laste valmistatud smuutisid ja jogurtisegusid maistmas. Koostöökogu omakorda toetas töötoa läbi viimist rõõmuga projektist Kohalik toit nähtavamaks, sest ka lapsed peavad oskama päris toidu poeriiulist üles leida.

Pildil: töötuba sai õige pea hoo sisse!

 

09.08.2018

Pisitasa ja kuidagi märkamatult on Vabrikuväljakust Kärdlas saanud loomemajanduse pesapaik. Kunagise vabriku meistrite jaoks ehitatud majad on peaaegu kõik leidnud omale loomelise sisu. Kui hakkame servast minema, siis vana lasteaia maja on saanud uueks koduks Koosloome  kudumitele tabava nimega Üll, ja Hiiumaa Fotoprojektile (mõlemil LEADER toetus). Väljakupoolne maja on juba tuntud kui Hiiumaa käsitööliste loomemaja. Siin on ka üks selle rahastusperioodi suuremaid projekte Meistrite maja renoveerimiseks, milleks on eelmisel perioodil saadud ka EAS toetust. Vahepeal on maja, mis kuidagi omale teist hingamist ei ole saanud. Küll aga endise muusikakooli maja on täis Baabade  kohvi ja koogilõhna (LEADER toetus eelmisel perioodil turunduseks) ning saanud koduseks paljudele külastajatele nii suvel kui ka juba talviti. Pikk maja (LEADER toetus giidide koolituseks ja Kassari-maja uueks ekspositsiooniks) on muuseumi käes olnud juba paarkümmend aastat, pakkudes inspiratsiooni loojatele ja müües Hiiumaa disaini ja käsitööd.

03.08.2018

MTÜ Parnerid Virumaalt tulid meile külla, et näha Hiiumaa elu keset suvekuumust ja kohvikutepäeva melu. Sestap saimegi pakkuda huvitavat kava meie suurprojektidest, mis üle Eestimaa kuulsad nagu kohvikutepäeva projekt, Orjaku sadam, traditsiooniliste purjelaevade ehitus, tootearenduskeskus-tapamaja ja militaarmuuseum. Neile lisaks uusi arendusi ja tegusid meie taotlejatelt ja koostöö-partneritelt.

Kava algas 1. augustil külaliste saabudes Heltermaa käsitöömaja tutvustusega, kus Heli Hahndorf andis põhjaliku ülevaate käsitöö tasemest Hiiumaal. Ilusa ilma toetusel käidi Suuremõisa lossi uudistamas (giid Sirje Heinma) koos konnakoibade maitsmisega Padakonnas, Lisettega merel, Kassari muuseumi uut väljapanekut kaemas (giid Helgi Põllo) ja pärast õhtusööki Lestas&Lambas ujumas ja Hiiumaa suveõhtust nautimas.

 

fotol Kohvikutepäeva avalöök Baabades lõunat süües

 

22.07.2018

Tänane päikesepaisteline päev ja põnevad avatud talud meelitasid Hiiumaa avatud taludega tutvuma rekordarvu külastajaid. Sel aastal osales meil kuus talu. Õhtul raporteerisid kõikide talude esindajad rõõmsalt, et päev läks hästi korda, külastajaid oli üle ootuste palju ja tagasiside väga südantsoojendav.

Hiidlaste Koostöökogu liige, FIE Kaire Vannas tegutseb Lepaniidi talus. Seal registreeris end tänase päeva jooksul külastajaks 582 inimest.