LEADER määrus muutub, uuel perioodil CLLD

  • Avaldatud: 28.04.2021

Eile saime kaks teadet MEM-lt. Üks, mis raamistab määruse muutuse nii, et juba sügisel saame avada toetusmeetmeid ettevõtjatele, vabaühendustele ja avalikule sektorile. Teine – pressiteate kujul – lubab kogukonna poolt juhitud kohaliku arengu toetust ka teiste EL fondide kaudu.

LEADER kogukond on mitu aastat valmistunud uueks Euroopa Liidu rahastusperioodiks ja rääkinud eri ministeeriumidega mujal ELs edukaks osutunud CLLD (kogukonna juhitud kohaliku arengu) rakendamisest ka Eestis. Oleme rõõmsad, et viimaks hakkab paistma võimalus, et Eesti saab viimase kaheksa riigi hulgast, kes veel CLLD ei rakendanud, välja. Teiste fondide kasutamine tuleb kirjutada sisse uude integreeritud kohalikku strateegiasse.

Palju äkilisem on aga EL komisjoni määrus, mis toob uue perioodi rahastuse kahe aasta võrra lähemale ka LEADER meetmes. See tähendab, et peame tegema vajalikud muutused olemasolevasse strateegiasse ja kinnitama need muutused veel järgmisel Koostöökogu üldkoosolekul 18. juunil. Ühtlasi määrama vajaduse taasterahastuse ehk nn COVID19 kahjude leevenduseks ja selle olemasolevasse strateegiasse sisse viima. Koosolek 18. juunil kinnitab seega strateegia muutused ja muudab rakenduskava, et toetusvoorud saaksid avaneda juba sel sügisel.

18. juuni üldkoosolek valib ka uued juhatuse liikmed (kaks liiget ettevõtjate ja ühe vabaühenduste esindajaks) ja tähistab Hiidlaste Koostöökogu 15. sünnipäeva.

Loe MEM pressiteadet:

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.04.2021

 LEADER-lähenemise laiendamine toob kohalikele kogukondadele kaasa uued toetusvõimalused

Kohalikku elu edendava ELi algatusprogrammi LEADER lähenemise laienemisega teistesse Euroopa struktuurifondidesse on hakatud kasutama väljendit kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD), mis loob senisest suuremad võimalused nii kohalike kogukondade kui ka piirkondade arendamiseks.

Maaeluministeerium esitas Vabariigi Valitsusele otsustamiseks analüüsi ja ettepanekud kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi rakendamiseks. Kogukonna juhitud kohalik areng on meetod, mis toob otsustustasandi kohalikule elanikule lähemale läbi era- ja avaliku sektori partnerluses koostatud piirkondlikel eripäradel põhinevate kohalike arengustrateegiate. Lähenemise alustalaks on kohalikud tegevusgrupid, kes on moodustunud kohaliku tasandi era-, avaliku ja mittetulundussektori koostöös konkreetsetes tegevuspiirkondades.

„EL maaelu poliitika üht edulugudest, enam kui 20 aastase ajalooga LEADER lähenemise positiivseid tulemusi on märgatud ka teistes valdkondades ning juba käesoleval perioodil laiendati selle rakendamise võimalusi muudesse fondidesse. Paljud liikmesriigid on seda võimalust ka kasutanud,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. Valitsuskabineti teisipäeval tehtud otsusega laieneb CLLD lähenemine lisaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile (EAFRD) ka Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) ja võimalusel Euroopa Regionaalfondi (ERF) meetmetesse, selgitas maaeluminister.

„LEADER lähenemine on võimaldanud kohalikku tasandit puudutavad otsused tuua kohalikule inimesele ja kogukonnale lähemale,“ ütles Urmas Kruuse. „Suurem valdkondade esindatus kohalikul tasandil võimaldab laialdasemat koostööd erinevate sektorite vahel, mitmekesistab teemade valikut piirkonna arendamisel ning tugevdab kohaliku tasandi võimekust aidata kaasa piirkonna arengule.“

Kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi lõplik rakendusskeem töötatakse välja seotud osapoolte koostöös.
LEADER on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm, mida on rakendatud üle 20 aasta ning mis on saanud oma nime prantsuskeelsest lausest Liaison entre actions de développement de l’economie rurale, mis tõlkes tähendab “Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel”. Eestis tegutseb käesoleval programmiperioodil 26 kohalikku tegevusgruppi ja 8 kalanduse algatusrühma. 2020. aasta lõpuks oli LEADER meetme raames (EAFRD) esitatud 6787 projektitoetuse taotlust, millest rahuldati 3897 taotlust ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis esitatud 1382 projektitoetuse taotlust, millest rahuldati 875 projektitaotlust.

 Teate edastas

Andres Kärssin, nõunik
avalike suhete osakond
Maaeluministeerium
Teade MEM lehel