Hiiu- ja Saaremaa ettevõtjate õppereis Normandiasse 8.01-14.01.2024

  • Avaldatud: 25.01.2024

Osalesid 19 HKK ja 3 SKK liiget. Lisaks oli Esmaspäevast kuni Reedeni meile abiks Prantsusmaal elav eestlasest tõlk Mari-Liis Garcia. Kohalik LAG tegutseb Parc des Boucles de la Seine looduspargi keskuses ja selle keskuse allasutusena, mis on enda kanda võtnud LEADER programmi korraldamise. Valdasid on looduspargi territooriumil 76, kus elab 110 000 elanikku. Looduspargi eestvedamisel, ja suuresti LEADER toetusega on koostatud kolm turismimarsruuti. Looduspargis töötab 50 inimest, suviti veelgi rohkem, LEADER kontoris töötab neist kolm.

 

Õppereisi programm:

Esmaspäev 8.01.2024
sõidupäev, alustasime varavalges Hiiumaalt ja jõudsime läbi Tallinna, Müncheni, Pariisi oma majutuskohta Rouenisse õhtusöögi ajaks.

Teisipäev 9.01.2024
9:00-11.00 tutvusime kohalike võõrustajatega, tutvusime looduspargi keskuse, ajalooga ja arhitektuuriga
11:00-12:00 siidrimasinate muuseumi külastus
15:00-17:00 Marteloscope õppemetsa ja istikute kasvatuse külastus
17:30-18:00 Kogukonnaprojekt „Hall for hikers“ külastus

Kolmapäev 10.01.2024
9:00-12:00 Clos des Citots siidritootmise ja õunaaia külastus
14:30-17:30 P´tit Clos Normand siidritootmise ja veisekasvatuse külastus

Neljapäev 11.01.24
9:00-10:30 Seini looduspargi külastus looduse, floora ja fauna tutvustamine
11:00-12:00 La Vie de Boell kogukonnapeojekti külastamine
14:30-18:00 Loodusele tagasi võetud turbakaevanduse külastamine ja linnuvaatlus

Reede 12.01.24
9:00-10:00 kogukonna kooperatiivi „les 3 Pommes“ külastus
10:30-12:00 käsitööõlle tootja ja humalakasvataja Brotonia külastus
14:30-17:00 Võõrustajatega tagasivaade ja tulevast

Laupäev 13.01.2024
möödus Rouenis, kus tegime üheskoos hommikul 9:00-11:00 veel tagasivaate möödunud nädalale ja kaardistasime ning kavandasime potentsiaalseid ühistegevusi.

Pühapäev 14.01.2024
tagasisõidu päev, alustasime varavalges Rouensit ja jõudsime läbi Pariisi, Frankfurti, Tallinna ja Haapsalu hilja õhtul koju Hiiumaale.

Õppereisi alustaime looduspargi keskusest, kus võõrustajad tutvustasid looduspargi saamislugu, tänapäeva ja tulevikuplaane ning keskuse arhitekt Frederic Closet tutvustas keskuse ajalugu, arhitektuuri ja arendusprojekte. Kogu keskuse küte tuleb kohalikust hakkepuidust. Majade soojustuseks kasutati looduslikke materjale. Frederic näitas meile lina- ja kanepikiududest ning tekstiilihakkest valmistatud soojustusmatte, mis kohe huvi tekitasid. Ka meie saaksime sarnast materjali toota, kui linakiud villaga asendada. Arhitektuuris oli nii mõndagi sarnast Hiiumaaga, vahvärkhooned ja rookatuste traditsioon laiemalt antud piirkonnas.

Pargi metsaspetsialist Florence Allard selgitas meile kohalikke võtteid, kuidas nemad taastavad metsa ja tegelevad püsimetsandusega.  Kui 1840 oli metsasuse protsent ainult 15%, siis nüüdseks on see juba pea 40% ja kasvamas. Pöök on kohalikule majandusele tähtis puu, kuid kliima soojenemine annab siingi tunda – pöögile see ei meeldi. Võõrliikide mõju ökosüsteemile tuleb aga alles hinnata, see ei pruugi olla igal pool hea. Istikuid pritsitakse lambarasva baasil tehtud lahusega, et kaitsta neid sõraliste eest.

Looduspargist laiemalt ja Seine-ist andsid ülevaate pargi naturalisti Aurélie Lasnier ja hüdroloog Clémentine Camusega. Nende töö tähtsaks osaks on selgitada elanikele looduses toimuvaid kliimamuutuste ilminguid ja selle mõju igapäeva elule. Jõgi on juba ammu, alates pronksiajast olnud tähtis transpordiühenduse liin. Esimesed külad tekkisidki sadamakohtadele. Seine suue on kõige rahvastatum koht Euroopas, 1/3 kogu Prantsusmaa SKPst tuleb Seine suudmealalt. Teadlikkus keskkonna olukorrast tekkis läinud sajandi 80ndatel. Veel 1970 aastatel juhiti kogu saaste otse Seine. Tekkisid vee kvaliteedi probleemid, paljud kalaliigid kadusid. Siiani ei tohi saaste tõttu jões ujuda. Purjetamine on keelatud tiheda laevaliikluse tõttu. Põllumajandus loob tänapäeval pestitsiidide kasutamisega probleeme vee tarbimisele, kuigi põhjavee haare on kõrgematel aladel. Vanal ajal puhastati madalate alade kaevuvett siidri lisamisega, kuid pärast oldi hädas alkoholiprobleemidega. Seine üleujutuste tekitatud märgalad on väga tähtsad linnupaigad. Samuti on vanast turbakarjäärist tekkinud järv muutunud lindude pesitsus- ja asualaks, mille kaldale on oskuslikult rajatud linnuvaatluse rajad ja tornid.

Siidritalude külastused:
Seine jõgi ja selle madal org loob ümbruskonna kõrgendikega võrreldes pehmema mikrokliima, mis koos viljaka pinnasega annavad head eeldused põllumajanduseks.
Esimesel külastatud mahetaludest on 20 hektarit õuna- ja pirnipuid, toodetakse pool miljonit pudeli mitut sorti siidrit, pommost ja kalvadost. Pommose ja kalvadose nime ei tohi Normandias kasutada, sest need on teises piirkonnas geograafiliselt tunnustatud toodang. Talunik rõhutas, kui oluline on siidri sildil Normandia nimi, millega eristatakse muudest piirkondadest. Kui näiteks toodangut eksportida USAsse, siis ameeriklastel on Prantsusmaast suva, räägib talunik, kuid nimi Normandia seostub neil teise maailmasõja aegse raske, kuid võiduka Normandia dessandiga, mis on emotsionaalselt mõjuv.

Teises siidritalus oli põhirõhk veisekasvatusel ja väga erilisel ning kvaliteetsel veiseliha tootmisel, mis saadakse tänu veistele siidri jootmise. Neli kuud enne tapale viimist joodetakse veisele iga päev 15 liitrit siidrit. Väidetavalt ei jää loomad sellest purju, vaid see soodustavat seedimist. Liha müüakse eranditult Michelini tärnidega gurmee restoranidele. Täna on talu nii tuntud, et nende liha tellitakse presidendi paleesse. Tootmise ümberkorraldamisega saavutati ringmajandamise effekt, kus iga tootmisharu toetab teist –  siidri tootmise jäägid lähevad loomadele,  sõnnik põllule ja õunapuuaeda, sööt oma lauda tarbeks ning turistid saavad seda kõike näha.

Ökokämpingu külastus:
MTÜ võttis vastu telkijaid, samuti olid nad ehitanud leivaahju, kus seltsi liikmed saavad küpsetada leiba nii endale kui tulevikus, kui tekib sanitaarne ruum, ka müügiks. Pooliku projekti pealt nägime kuidas kulges piirkonnale väga iseloomuliku arhitektuuriga maja ehitus – meie teame seda stiili saksa kultuurist – vahvärkhoone, prantsuse keeles colombage. Kui ehituspuitu on vähe, siis tuleb olla nutikas, nagu pargi käsitöö ja ökoehituse spetsialist Stéphane Lagreve meile ka ütles. Puitsõrestiku vahele pandi savist mulda, mis kaeti krohviga. Mida laiemad olid puitsõrestiku vahed, seda vaesem oli pere.

Kooperatiiv Kolm Õuna Epanjol külastus:
1700 elanikuga vald ostis 2017 aastal ära vana talukompleksi ja on nüüdseks tänu vabatahtlikele ning LEADER toetustele pannud posti toimiva õunamahla ja pähkliõli tootmise. Opereerimiskulud kaetakse omatuludest, mis saadakse liikmete õunte pressimise ja omatoodete müügi eest. Ühistus on loodud alaliselt 2,5 töökohta. Ruumid olid sanitaarsed, puhtad, hästi valgustatud ja vastasid ka Eestis kehtivatele nõuetele, mida külastatud tootmistalude kohta öelda ei saa. Lisaks nendele projektidele on ühistu võtnud taastada Normandia musta mesilase populatsiooni. Talu maadele on kavas luua traditsiooniline Normandia õunapuuaed.

Õlletootja/humalakasvataja külastus:
Külastasime endisest ooperilauljast käsitööõlle tootjat, kes selgitas nii õlletootmise nüansse, kui ka näitas oma isiklikul humalapõllul antud kultuuri edukast kasvatamise nippidest.

Võõrustajatega võtsime nädala kokku ühise töötoa ja ajurünnaku formaadis, kus otsisime erinevusi ning ühisosa ja vaatasime välja valdkonnad, kus edaspidi koostööd oleks mõistlik arendada.

Tuleb välja, et Hiiumaal ja Normandial on väga palju ühist. Alates rookatustest, lindude rände marsruudi olulisest punktist, kuni puuvilja ja loomakasvatuse traditsioonideni. Samuti hinnatakse rohkem kvaliteeti, kui kvantiteeti ja ollakse oma loo jutustamisel ja brändi tutvustamisel loovad ja uhked.

Hiidlaste Koostöökogu on olnud ja on ka hetkel osaline mitmes projektis, mis väärtustavad kohalikku toorainet ja slow food toiduvalmistamise põhimõtteid. Sellest lähtuvalt palusime võõrustajatel meile soovitada nii lõuna  kui ka õhtusöökideks erinevaid kohalikku toorainet ja toidukultuuri rakendavaid söögikohti. Söögikohtade külastused andsid teadmisi ja näitasid erinevaid võimalusi kohaliku tooraine kasutamiseks ja hooajalisusest muutustest. Tugevalt olid esindatud sarnaselt Hiiumaale nii köögiviljad, linnu ja veiseliha, aga ka erinevad puuviljad ja kohalikud mereannid.

Õppereisi võtsime kokku õppereisil osalejatega laupäeva hommikul.

Aira Toss väljendas kõigi vaimustust kohaliku colombage arhitektuuri suhtes. Metsa teemast lähemalt rääkides tuletas Aira meile meelde, kuidas pargis käsitletakse metsa  kolmest aspektist: majandus, sotsiaalne ja keskkond. Ei ole nii, et mõnes kohas pannakse kogu kasutus kinni, nagu Eestis, mistõttu paratamatult tekib teises kohas üleraie. Pöök on ideaalne puu püsimetsanduseks. Ja puud on neil kõrgemad kui meil, lõpetas Aira.

Verno Soosalu rääkis nähtust siidritootmises. Hea mulje jättis nii see, et tegu oli mahetootmisega, kui ka puude aluse maa hooldamine lammaste ja veistega. Hea mõte oli turunduslikult rõhutada, et veiseid joodetakse parema lihakvaliteedi nimel siidriga. Samuti see, et taludes seisti hea Normandia siidri kvaliteedi eest ega rõhutud pelgalt kvantiteedile.

Sulvi Munk tõi välja, et hea kui inimesed hoolivad loodusest ja rõõmustavad iga väikese sammu üle, mida looduse heaks tehakse. See on meile suur eeskuju. Sulvi oli vaimustuses linnuvaatlusest, eelkõige sellest, et turism seotakse looduse ja kohaliku ettevõtlusega. Et inimene, kes meile tuleb, ei tunneks end kui külas vaid kui kodus.

Kati Kukele meeldis viimane reisipäev kõige rohkem, eriti Kolme Õuna ühistu, mis on tehtud kogukonnas ja kogukonna heaks. Saime kinnitust, kui tähtis on visiooniga ja suurelt mõtlev liider. Õlletootmine jäi samuti meelde, kui inimene teisest valdkonnast leiab endale uue ala ja tegeleb sellega kirglikult. Veel nägi Kati, kui tugeva tiimi moodustasid LEADER töötajad – igaüks oli oma töövaldkonnas tegev, kuid tegus ka koostöös.

Kokkuvõtte koostaja,

Taavi Liivandi / Hiidlaste Koostöökogu MTÜ/

Põnevat lugemist saad lugeda Reet Kokovkini reisikirjast “Hiidlased käisid Normandiast ideid hankimas”. Head lugemist!